Etnomükoloogiast ja psühhotroopsetest seentest industriaalühiskonnas

1、 doi:10.7592/MT2004.27.seenedEtnomkoloogiast ja pshhotroopse-test seentest industriaalhiskonnasAivar JrgensonTeesidArtikkel ksitleb etnomkoloogiat ja selle mju industriaalhiskonnastoimivatele droogikasutajate subkultuuridele. Ksitletakse etnomko-loogia peamiste ideoloogide tid ja vaadeldakse, millis

2、t mju need onavaldanud tnastele droogimanustajatele.Mrksnad: droogid, etnomkoloogia, uusamanismRobert Gordon Wassoni jrellainetus etnomko-loogias19. sajandi lpul defineeriti esimest korda etnobotaanika miste,ent vttis veel pool sajandit, enne kui snastati ks selle huvirata-vamaid valdkondi etnomkolo

3、ogia teadusala, mis uurib seentekohta inimkultuuris. Seda tegi Robert Gordon Wasson, endine pan-kur ja ajakirjanik, kelle panust uude teadusdistsipliini on raskekirjeldada livrreteta. R. G. Wassoni avastused (pshhedeelilises)etnomkoloogias (vt Jrgenson 1998) on aastakmneid kasvatanuduusi seente kult

4、uurilugu uurivaid teadlasi ja toonud teistegi erialadeinimesi nimetatud distsipliini lhedale.Tema tdest innustunutestja seda teemat edasiarendajatest on ilmselt nimekaim John MarcoAllegro (19231988), Manchesteri likooli piibliainete lektor ningsumeri ja Kesk-Ida keelte asjatundja, kes kuulus esimese

5、 Britiesindajana Surnumere kirjarullide trkiks ettevalmistamisegategelevasse rahvusvahelisse teadlaste rhma.Aastal 1970 ilmus J. M. Allegro mahukas kultuurilooline le-vaade punasest krbseseenest (Allegro 1970). Autor pab peamiseltfiloloogilisele argumentatsioonile tuginedes vrdlusmaterjalinakasutata

6、kse sumeri, akadi, ugariti, sanskriti, heebrea, aramea, s-ria, araabia, prsia, kreeka ja ladina keelest prinevaid vljendeid testada krbseseene keskset rolli hommikumaistes msteeriumi-des, kuid teeb seda (mned juhud vlja arvatud) fantaasiaga vrdle-misi distsiplineerimatult mber kies.135Metagused 27ht

7、tp:/haldjas.folklore.ee/tagused/nr27/seened.pdf Aivar JrgensonVeebruaris 1970,kui Inglismaa ajaleht Sunday Mirror tutvustasoma lugejatele J. M. Allegro peatselt ilmuvat raamatut, trjus tasellega krvale isegi Kuul kinud astronautide teema. Punane krb-seseen, mille eest emad lapsi hoiatavad, sai kki p

8、aljudele kne-aineks.Aprillis lisandus uut materjali. ks alapealkiri Sunday Mir-rori 19. aprilli numbris klas: “Seksdroogi kultusel phinev teooriajahmatab vitega: kristlus on bluff”. Juures oli illustratsioon Kris-tusest, kuid mitte koos risti, vaid seenega. J. M. Allegro teost arvatisuurepraselt sob

9、ivat ajalehe joonealusteks, sest see sisaldas piisa-valt seksi ja drooge. Aga kui see 18. mail raamatuna trkist tuli,sai selgeks, et iget bestsellerit siit siiski ei saa: raamat oli massi-desse minekuks liialt targutav. Ka vtsid arvustajad selle skepti-liselt vastu: videti, et J. M. Allegrot ei saa

10、filolooginagi tsiseltvtta, kultuuriloost vi teoloogiast rkimata. 26. mail ilmus Time-sis Oxfordi professori sir Godfrey Driveri ja veel 14 petlase kirjutis,mis pani asjad selgelt paika: John Marco Allegro raamat ei phinefiloloogilistel ega muudel tenditel, mis lubaksid seda pidada teadus-likuks. All

11、akirjutanute seas oli Cambridgei, Londoni ja Manchesterilikoolide semiidi ja heebrea keelte professoreid. Paljusid hiris kaautori ignorantsus botaanikas, mistttu sisaldas ta teos suuri viguka selles vallas (King 1970: 1726).Teose kaks phividet on esiteks see,etVana Lhis-Ida religiooneei saa vaadelda

12、 isoleeritult, ja teiseks, et tsivilisatsioon sai alguseSumerist. Ttt-elda pole ju teaduse tnast seisu arvestades neisvidetes midagi vildakat. Kuid autori esitatud seosed on meelevald-sed. Suurt thelepanu prab J. M. Allegro oma raamatus piiblile.Pdmata siinkohal tema teost mber jutustada, piirdugem

13、mnenitega. Nii sisalduvat Jeesuse surmaeelses hus Eloii, Eloii, la-maa sabahtaani! (Mk 15: 34) he taime sumerikeelne nimetus LI-MASh-BA(LA) G-ANTA. Joona loo puhul, kus on juttu puu suurekskasvamisest ja suremisest he jooksul, leiab J. M. Allegro, ettegemist on seenega (Allegro 1970: 39). Ta ei pea

14、Uut Testamentiajalooliseks teoseks ja kahtleb ka paljudes Vana Testamendi kirjel-dustes, niteks israeliitide Egiptuse vangiplves ja Taavetis kui aja-loolises isikus. Kuigi Taavet on vanaaja ajaloos ks enimtestatudisikuid, on J. M. Allegro meelest tegemist hoopis mtilise Adoni-sega. Ta tuletab Jesse

15、poja sumeri vljendist BAR-USH-SA, misthendab erogeerunud peenist. Ta vidab, et krbseseen oli Lhis-Idas tuntud kui Egiptuse seen, mistttu Egiptuse vangipli ja Jeesusepagulaspli Egiptuses polevat krptograafiliselt midagi muud kuiwww.folklore.ee/tagused136 Aivar Jrgensonseenemsteerium. Krbseseent neb J

16、. M. Allegro ka Eedeni aias,Moosese Phal mel saadud ksutahvlites jne. Aramea seloot tuletubtal sumeri tvest GAN, mis thendab punast. Ja loomulikult onselle taga punane krbseseen, mis pealegi muutvat teda manustanudinimese nost punaseks. Mil viisil on omavahel seotud seloot jaGAN, seda teab vaid auto

17、r. Ksitava vrtusega snamnge pillubManchesteri likooli ppejud oma teoses massiliselt, pehmendadesneid vljenditega, nagu “on vga tenoline”, “vimalik seos”, “nibvimalik”, “vib olla”.Seene leiab ta ka Peetruse nimest semiidi tvi pitra thendavatseent ja kui Jeesus tleb: “Sina oled Peetrus, ja sellele kal

18、jule maehitan oma koguduse, ja surmavalla vravad ei vida seda! Ma annansinule taevariigi vtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevasseotud, ja mis sa maa peal lahti pstad, on ka taevas lahti pste-tud!” (Mt 16: 18, 19), siis leiab J. M. Allegro ka siin allegooriat: phaseen olevatki vti, mis avab ta

19、evariigi vi prgu vravad (Allegro1970: 46). Niisiis on krbseseene ja selle sakraalse tarvitamise puhultegemist hega kesksematest fenomenidest vanades idamaades, misolla le vetud htlasi nii Vanasse kui ka Uude Testamenti.Algris-tikogudustki peab ta punase krbseseene manustamisega tegelnudsuletud korpo

20、ratsiooniks, mille liikmed oma kultuse silitamisekssegastes oludes eriti peab ta silmas Juudi sda ja sellele jrgnenudRooma vimude repressioone maskeerisid.John Marco Allegro seletuse phjal ei saa piiblit vist pidada mil-lekski muuks kui narkomaanide ksiraamatuks. Vastuviteid onaga siiski vrdlemisi k

21、erge esitada. Kui oletada, et krbseseen olitesti ks alustaladest,millel phines vanade idamaade krgkultuur,tundub arusaamatuna vajadus ifreerida selline videtavalt ld-tuntud kultuurinhtus roomlaste vi muude “phendamatute” eest:ka neile pidi krbseseene kasutamine eelnevat arvestades tuntudolema. On li

22、malt ksitav, kas seda oli vimalik hoida vaid kitsakildkonna justkui vabamrliku monopolina. Kui oletada, et if-reerimine ja salastamine siiski aset leidsid, tekib ksimus, miks eikasutatud evangeeliumikirjelduste asemel tollal populaarset jaantud eesmrgiks paremini sobivat eshatoloogilist stiili. Kris

23、tlastephakirja eelkirjeldatud interpretatsioon oleks tugevas vastuoluska apostel Pauluse teoloogiaga (niteks 1 Ko 15) isegi kui oletada,et Paulus polnud oletatavalt enne tema sndmustikku sekkumistaset leidnud kodeerimisest teadlik.137Metagused 27 Aivar JrgensonJ. M.Allegro.R. G.Wasson.Kuna J. M. All

24、egro raamat rndas kristlikku usku, vites, etJeesus Kristuski on vaid fiktsioon, leidis ta palju vastaseid just kiri-kuringkondadest. Nii avaldas niteks kirikupetaja John H. Jacquestema teose mberlkkamiseks terve raamatu, eldes selles alle-gooriliselt lause, mida tnapeval kasutatakse pigem ajakirjand

25、us-pikutes: kui inimene hammustab koera, on see uudis, aga kui koerhammustab inimest, ei ole see uudis. Kui piiskop rndab usku, onsee uudis, kui piiskop kaitseb usku, ei ole see uudis. Niisiis leiab taJ. M. Allegro kui piiblipetaja raamatu olevat vhemalt thele-panuvrse (Jacques 1970: 2). Eriti nib t

26、eda hirivat aga selle phi-vide, et Jeesus Kristust pole kunagi olemas olnud ja et ristiuskvib jtkuda ka Kristuse isikuta (Jacques 1970: 3, 4). J. H. Jacquesesitab oma raamatus hulgaliselt vgagi arvestatavaid vastuviteid.On leitud, et J. M. Allegro teos pole oluline mitte niivrd omauudse teooria pool

27、est, vaid seetttu, et halvustab kristlikku usu-traditsiooni, pidades kristlust perversseks viljakuskultuseks (King1970: 10). Praegu vime kll elda, et J. M. Allegro vited pole aja-proovile vastu pidanud ja on sisuliselt unustatud.Lisaks John Marco Allegrole on viimastel kmnenditel uute jarabada ritav

28、ate hpoteesidega lavale astunud mitmed teadlasedja teadlaste rhmad. ksjagu autoreid on viinud antiikmtoloogianhtusi Vana-Kreekas seosesse punase krbseseene ja Panaeoluswww.folklore.ee/tagused138 Aivar Jrgensonpapilionaceuse manustamisega (ambroosia, nektar jne). Saksa autorEdzard Klapp niteks on Die

29、ric Boutsi maalil “Eelias ja ingel krbes”“avastanud”, et leib ja peeker on sellel ksteise peale asetatud seene-kujuliselt, Rembrandti maal Simsoni pulmast kujutab laual vaagnatja selle keskel karikat konfiguratsioon, mis E. Klappi meelest onjustkui tagurpidi seen (Klapp 1985: 69).ldiselt on paljud e

30、tnomkoloogiale phendunud teadlased vt-nud omaks R. G. Wassoni teesi pshhotroopsete R. G. Wassonilenteogeensete seente olulisest rollist muistsetes kultuurides jasellest, et nende tarvitamine hel hetkel keelati/salastati ja unustatining et kildhaaval on vimalik iidne fenomen taas pevavalgele tuua(vt

31、Jrgenson 1998: 2610). On autoreid, kes on seente manustamisepranda alla minekut phjendanud poliitilise olukorra muutumisega(J. M. Allegro), kui tekkis vajadus rgsed teadmised kodifitseeridaja anda jrgnevatele plvkondadele edasi tekst, mille mistmine onjukohane vaid suletud korporatsioonile. Vabamrla

32、slik salapraja Siioni tarkade stiilis hirmuratavus on see loor, mida on ptudmber tmmata antropoloogiateadusest vlja kasvanud oletuste vr-gule. Mis oli salastamise kaugem eesmrk? Mil moel oli vimaliksalastada midagi, mis mnede autorite meelest oli tollane valdavtehniline instrumentaarium? Okultse fee

33、lingu tekitamine etnoloo-gilise fenomeni mber on see pinnas, millest on tnapeval sirgunudnew agelikud juurte otsimise pded. Liikumised, mis vallandusidR. G. Wassoni, J. M. Allegro jt uurimuste publitseerimise jrel, onsuuresti kujundanud viimaste kmnendite droogikultuure. Soovistkogeda visioone prdut

34、akse “muistsete religioonide” ja neid jutlus-tavate vaimsete petajate poole. Koondutakse seltskondadesse, milleliikmeid hendab soov saada teispoolse kogemus droogide, sealhul-gas seente abil.Hallutsinogeensed seened ja minevikuihalus1980. aastate algul kasvas USAs hallutsinogeensete seente tarbijate

35、hulk LSD tarbijate omast suuremaks ning see trend jtkus nn rohe-lise laine ajal. Kogu Phja-Ameerikas on pshhoaktiivsete seentetarbijaid hinnanguliselt miljoni ringis. Niteks Californias kuulubkategooriasse magic mushroom people umbes 100 000 inimest. Sagelikasvatavad nad seeni ise ja kasutavad neid

36、mediteerimisel. Paljudneist elavad looduslhedast elu ja innustuvad mitmesugusest loodus-139Metagused 27 Aivar Jrgensonmstikast. Hallutsinogeensete seente kasutamine kontsentreerubUSAs nn Seene-Eldoradodesse. heks selliseks on Redmondi linnapiirkond (Washingtoni osariik). See oli varem tuntud jalgrat

37、ta-pealinnana, kuid alates 1978. aastast on ta mningate ajalehtedepoolt mber nimetatud psilotsbiinipealinnaks (vt Gartz 1993: 8687; Schmidt 1995: 114).Samasuguseid liikumisi esineb ka Euroopas. Alates 1960. aas-1tatest on registreeritud hulgaliselt teateid krbseseene manustamisekohta hipi- ja hiljem

38、 ka muudest ringkondadest. Sageli on seentetarvitamine ritualiseeritud. Niteks 1979. aastal vttis droogikul-tuuri uurinud teadlane Adrian Linder osa veitsis Berni kantoniskorraldatud pripevatseremooniast, kus kasutati hallutsinogeen-set seent Psilocybe semilanceata. Seente manustamisele eelnes nelja

39、peva pikkune puhastusrituaal, mille kigus vlditi alkoholi, drooge,seksuaalseid suhteid, liha ja “halbu mtteid”. Kuigi rituaalses puhas-tumises osales mitmeid rhmituse liikmeid, manustas selle jrelseeni vaid kaks osalist seega oli tegemist oraakli funktsiooniga.Rhmituse ideoloogia oli snkretistlik se

40、gu paganlikust, ristiusuli-sest, budistlikust ja hinduistlikust usundist.Kohati lhtuvad sellised rhmitused R. G. Wassoni,J. M. Allegrojt postuleeritud ideoloogiast, mille kohaselt on hallutsinogeenidetarvitamise puhul tegemist muistse, ajapikku hbunud traditsioo-2niga. Seega rhutakse justkui tradits

41、ioonile, mis katkes mitusadaaastat tagasi. Tendid nimetatud traditsiooni kohta on aga vgahredad. Niteks tuuakse argumendiks keskaegsed niaprotsessid,mis olevat sageli olnud ajendatud vajadusest karistada hallutsino-geensete seente tarvitajaid. Silinud niarohtude retseptid ei mainiseeni aga kuskil. K

42、eskaegsed autorid nimetavad oma teostes salveja kirjeldavad nende valmistamise viise, sageli mainitakse retsepti-des belladonnat (karumustikas), oopiumiekstrakti, mooni, koera-prirohtu jne, kuid ei kuskil seeni.Siiski ei saa sellise traditsiooni vimalikkust priselt vlistada.Kuulus hollandlasest arst

43、 ja botaanik Carolus Clusius (15251609)leidis Ungarist bolond gomba, seene, mida maapiirkondades kasutasteadmamees (javas asszoni) armujoogi valmistamiseks. Ka Slovak-kiast mainitakse tollest ajast sama seent. Poola luuletaja WaclavPotocki (16251699) vrssides esineb see samuti.Ta mrgib, et seenmjub

44、nagu oopium. John Parkinson kirjutab oma teoses “Theat-ricum Botanicum” (1644) analoogsest foolish mushroomist. Onavaldatud arvamust, et tegemist oli mne Psilocybe perekonda kuu-www.folklore.ee/tagused140 Aivar Jrgensonluva seenega, tenoliselt Psilocybe semilanceata vi Psilocybe bohe-micaga (Gartz 1

45、993: 1617; Schmidbauer & Scheidt 1997: 174).veitsi uurija Sergius Golowin kuulis 1960. aastate algul Bernikantonis lugusid vikeste seente tarvitamise kohta, mis “vaimu segiajavad”. Adrian Minder (18691905) jutustanud ka “rndavast rah-vast”, kes oli seotud alpikarjustega lem-Emmentalis ja Entlebuchis

46、ning kelle meelest olevat seened olnud “palju paremad kui naps”(Linder 1981: 727). Ka kesoleva artikli autorile rkis ks veitsituttav oma vanaemast, kes kasutanud oma keelemurdes vljendeid,mis viitasid hallutsinogeensete seente kasutamisele.Kummatigi, seente tseremonialiseeritud vi institutsionalisee

47、-ritud tarvitamise kohta, millel oleksid tendatavad ajaloolised juu-red, andmed puuduvad. Lne hiskond on olnud limalt andekastraditsioone unustama.Vaatamata ksikute romantikute vastuvidetele vib enam-v-hem kindlalt vita, et tnapevasel droogide manustamisel puudu-vad ajaloolised juured.Tegemist on pe

48、amiselt euroopavliste tradit-sioonide modernse adaptatsiooniga. Pole kahtlustki, et hallutsino-geene (sh seeni) on kasutatud teadvuse muutmise vahendeina maa-ilma erinevates kultuurides, peamiselt Kesk-Ameerikas, aga ka Sibe-ris jm. Ometi pole see argument nende llitamiseks juurte otsimise,tagasi-pu

49、u-otsa-ihaluse instrumentaariumisse. Tunnistades tsiasja,et krbseseen oli millalgi vahend teispoolsuse tabamiseks, ei tohiunustada, et tegemist oli sakraalse vahendiga. Phadus eeldab res-pekti, see aga on tsiselt vimalik vaid vastava kultuurilise taustaolemasolul. Destruktiivsete tagasilkideta saab

50、lvida vaid maail-maga, mille olemasolus ei kahelda, millega kommunikeerumisestrateegiad on kultuuris jrele proovitud ja usaldatavad. Niisiis onksimus traditsiooni jrjepidevuses, aga ka tema terviklikkuses,suutlikkuses vastata maailma poolt seatud ksimustele. Traditsioonikatkendlikkus ei lase tekkida

51、 peeglil, millelt kriitiliseski situatsioo-nis vaatab vastu mne esivanema heatahtlik ja julgustav kortsulinengu. Kultuurikandja saab olla see, kellel kanda tervik (NB! rahva-riiete kandja pole veel kultuurikandja). Fossiilselt sdelevad hbe-ripatsid on, tsi kll, rahvust konsolideerivate tunnuste kaan

52、onisolulised, ei taasta aga terviklikku maailmapilti ega tee kandvakssilda, mis hendab minevikku olevikuga.Tunnustatud veinispetsialist ja nn veiniajakirjanik Kalev Kesklapakub selgepiiriliselt ajakirjanduslikus tekstis 1997. aasta Eesti Eks-pressis vlja teooria, mille kohaselt kogu inimkonna kultuu

53、r olevat141Metagused 27 Aivar Jrgensontekkinud meelemrkide kasutamise kaudu ja alkohol teinud ahvistinimese. Edasi vidab ta: “Soomeugri vaimu tala on kindlasti krb-seseen, mis aitas amaanil kia la- ja allilmas teadmisi kogumas,et siis selles ilmas igeid poliitilisi ja inimlikke valikuid teha.” Tuues

54、veel paar nidet tubaka ja haii kasutamisest erinevatel rahvastel,resmeerib ta: “Inimkonna poliitika ja kultuuri ajalugu on meele-ergutajate ajalugu” (Keskla 1997). Niisiis meelemuutjad eduka jatarga inimese identifikaatori ning soome-ugriluse alustalana, kuidvhemalt abivahendina: ilma selleta pole e

55、i soome-ugrit ega edukatinimest.Ometi on selge, et abivahendid on alati selleks, et abistada. Abistadakedagi, kes kuidagi puudulik. Nii on poliitik, kes konjakipitsita knetpidada ei suuda,lihtsalt kehv.amaan,kes ilma krbseseeneta tead-vuse seisundit mjutada ei oska, on veel kehvem. Inari laplasedteavad rkida nn trumminaistest rumb-ahkkuh. Need sid enneniatrummi kasutamist krbseseeni. Trumminaiste prestii nisolevat madalam kui nial, sest nid lks elavalt taevasse, aga trum-minaine oli i