Eesti Muinastaideseltsi tekkest ja tegevusest

1、 LhiteatedEestile lhimad kaljujoonised on leitudPhja-LtistEestis ei ole kaljujooniseid seni avastatud. Ltis leidsid kohalikudkoduloouurijad esimesed kaljujoonised 1986. aastal. Suurem osaneist asub Koiva (Gauja) rahvuspargis. Need olid uuristatud devoniliivakivisse peaaegu ligipsmatutes jrakutes ja

2、koobastes.Sambla, samblike ja vetikatega kinnikasvamise tttu on joonisedhalvasti nhtavad.Siiani on leitud kolmkmmend petroglfide rhma. Leiukohativarieerub kaljusse uuristatud smbolite hulk hest viiesajani.EestiRiialahtVenemaaLeeduValgevene ksik smbol vi petroglf vhem kui 20 smbolit rohkem kui 20 smb

3、olit petroglfid koobastes, vhem kui 20 petroglfid koobastes, rohkem kui 20Joonised 1 ja 2. Petro-glfide leiukohad Ltis231 Joonis 3. Vaade KoivaleVirtakase kaljujooniste leiuko-has. Brasla regioon.Joonis 4. Kas see on kalen-der? Kui testi, siis pidi ndalolema heksa peva pikkune.Brasla regioon.Joonis

4、5. Esimesena ( 1986.aastal) avastatud Lti kalju-joonised Virtakase kaljul Bras-la regioonis.Joonis 6. Ristikalju aluminejoonisrhm (Krustu klints,Nurmi i regioon).232 Joonised 7 ja 8. Jooniskalju Piekalni regioonis.233 Joonis 9. “Laev”. Petroglfi uurisidRootsi eksperdid, kelle hinnangul vibjoonis pri

5、neda XIIIXV sajandist.Petroglfide hulgas saame eris-tada mningaid lti geomeetriliseornamendi elemente, lti ja balti ju-malate ja jumaluste smboleid (ki-ge sagedamini esineb viljakusejumalJumise mrk), majamrke, vapikuju-tisi, maagilisi mrke, aga ka pgala-pulga tketele sarnanevaid uuriseid.Kige levinu

6、m smbol on ristimrk.Petroglfide uuristamise ajakohta ei ole mingeid andmeid. Kuivtame arvesse asjaolu, et devoniliivakivi on pehme ja kergesti murenev, on vhetenoline, et needmrgid saavad olla vanemad kui 1000 aastat. Lhima ajalise piirimravad aga kahe leiukoha petroglfe katval maalihkel kasva-vad u

7、mbes saja aasta vanused puud, jrelikult on need mrgidkivhemalt sama vanad, eeldatavalt pisut vanemad.Vime pstitada hpoteesi, et Ltist leitud petroglfid on ku-nagi uuristanud niad, teadjad ja ravitsejad, kes tegutsesid veelkaua aega prast kohalike himude vallutamist ja ristiusustamistXIII sajandil.Gu

8、ntis Eni234 Eesti Muinastaideseltsi tekkest ja tegevusestVino PoikalainenEesti Muinastaideseltsi tekkes on olnud oluline osa Heino Eelsalujuhtimisel viljeldud paleoastronoomilistel uuringutel,Astrofsikaja Atmosfrifsika Instituudil (AAI ndne Travereobservatoorium) ning soome-ugri muinaskultuurihuvili

9、ste tege-vusel Eestis ja Soomes. Organiseeritud teadustegevus muinastaidealal algas ammu enne seltsi asutamist. Juba 1982. aastal korraldasleliidulise Astronoomia ja Geodeesia hingu Eesti osakond(AG EO) nisjrvele ekspeditsiooni, mida juhtis lo Kestlane.Eesmrgiks oli koguda andmeid lunaar- ja solaarm

10、rkide jaotusekohta erinevates leiukohtades (Kestlane, Raudsaar 1983).Ekspeditsiooni ajendiks sai Feliks Ravdonikase neoliitilist kuu-kalendrit ksitlev artikkel (Ravdonikas 1976).Esimesele jrgnesid tei-sed, juba ulatuslikumad,ekspeditsioonid (joonis 1).Et tegemist on he oluli-sema soome-ugri muinas-k

11、ultuuri mlestisega, tek-kis mte luua nisjrvekaljuraiendite leiualastvimalikult phjalik and-mebaas koos graafilise al-likmaterjali koguga ni-Joonis 1. Vlitdel nisjrve petro-teks arvutikataloogina.glfide plastiliseks kopeerimiseks. Foto:Andres Kuperjanov.Idee teostamiseks moodus-tati 1984. aasta algul

12、AG EO raames ja AAI aktiivsel toetusel kaljujooniste trhm(Kestlane 1986). Hakati otsima ka vimalusi vlissidemeteloomiseks eelkige phjanaabritega. Trhma tegevus kitisKarjala kaljutaidest innustunud Soome spetsialisti Eero Autiothelepanu, kes saabus veel samal aastal Tallinna eesti huvikaas-lastega er

13、aviisiliselt kohtuma. Temaga arutasime mitmesuguseidkoost variante, aga ei ninud siis selleks veel kuigi hid vima-lusi. Karjala kaljujooniste piirkonnad, mis soomlasi huvitasid, olidvlismaalastele suletud ja meie ps Soome samuti kahtlane. Ome-tigi jtkus vlissuhtluse edendamine. 1985. a EeroAutio ini

14、tsiatiivil235 korraldati Varkauses kaljutaideseminar, kuhu paluti saata nis-jrve kaljujooniste koopiaid nitusel eksponeerimiseks. Seminarja nitus said hea vastuvtu osaliseks ning sellest arenesid pro-fessor Heikki Kirkineni vahendusel sidemed Joensuu likooliga.Samal seminaril asutati Soome Antropolo

15、ogiaseltsi juurde kalju-taidetoimkond. Ka selle organisatsiooniga olime jrgnevatel aas-tatel pidevas kontaktis.Kui senini oli suvistel ekspeditsioonidel kasutatud dokumen-teerimiseks kontaktkopeerimist paberile ja ksikjooniste fotogra-feerimist, siis 1986. a rakendasime esmakordselt stereofotogramm-

16、meetrilist meetodit joonisrhmade talletamiseks ja aerofotomeet-riat kaartide tegemiseks. Samal aastal nnestus Kadi Pajupuul jaPilvi Klaassenil avastada tiesti uus rikkalik leiukoht, mis hiljemnimetati Luigeneemeks (Pajupuu 1987). Uut materjali demonst-reerisime Soomes 1986. a sgisesel dokumenteerimi

17、salasel semi-naril ja nitusel Kotkas. Vlisreisi teostumisele aitas oma autori-teediga otsustavalt kaasa Charles Villmann.Kotka seminari vibki pidada vlissuhtluses murranguliseks.Sellel osales mitmeid erialateadlasi, nende seas soome kalju-maalingute tollal tuntuim spetsialist Timo Miettinen ja akade

18、emikMatti Kuusi, kes suhtusid meie ettevtmistesse vga soojalt jainnustasid nisjrve petroglfide dokumenteerimist jtkama.Samuti tekkis hea kontakt Turu likooli arheoloogiaprofessoriUnto Saloga, kes on meie ettevtmisi pdnud toetada tnaseni,isegi pensionil olles.Jrgmisel, 1987. aastal korraldati ulatusl

19、ik nisjrve kalju-taide nitus Turu lossis. Seal loodi kontaktid ka teistesse Skandi-naavia riikidesse, mis omakorda aktiveeris ja laiendas meie liik-meskonda. Aasta hiljem, kui Soome kaljutaidetoimkonna tegevussoikus, jtkus koost ha intensiivsemalt isiklikul tasandileelkige Eero Autio, Erkki Suonio,

20、Heikki Kirkineni ja paljudeteistega. htlasi kpses veendumus muinastaidega tegelevaorganisatsiooni loomiseks Eestis. Ning niipea, kui tekkis seadus-andlik vimalus, asutatigi Kablis Prnumaal 16.10.1988 Muinas-taide Selts (1998. aastast alates Eesti Muinastaideselts). Seeregistreeriti esmalt Tartu linn

21、avalitsuses, kuid muudeti hiljemleriiklikuks henduseks asukohaga Tartus. Seltsi liikmeskondakuulub petajaid, kunstnikke, arheolooge, astronoome, keele-teadlasi, loomaarste ja paljude muude erialade esindajaid eelkigeEestist, Soomest ja Venemaalt.236 Phikirja kohaselt on see soome-ugri rahvaste muina

22、staiet uuri-vate ning muinaskultuurilembeliste isikute vabatahtlik mittetulun-duslik hendus. Seltsi tegevuse eesmrkideks seati peamiselt soo-me-ugri muinastaide ja sellega piirnevate valdkondade phjaliktundmappimine ning asjaomaste teadmiste levitamine. Eesmr-kidest tulenevalt veti endale jrgmised l

23、esanded: 1) muinastaide-alase ainese kogumine ja selle kaitse korraldamisele kaasaaita-mine; 2) muinastaide, -kultuuri ja -usundi teaduslik uurimine; 3)sidemete loomine ning koost asjasthuvitatud isikute, asutusteja organisatsioonidega Eestis ja vlismaal; 4) muinaskultuuri popu-lariseerimine. lesann

24、ete titmiseks otsustati hakata korraldamauurimisreise, teadus- ja muud td, ekskursioone, nitusi, konve-rentse, loenguid jms.Intensiivselt jtkati kal-jutaide dokumenteerimistnisjrve leiukohtades,kuhu psesid 1989. aastalosalema ka meie Soomepartnerid. Samal aastalkorraldasime Kablis rah-vusvahelise ka

25、ljutaidekon-verentsi, mis osutus esime-seks kogu Nukogude Lii-dus (joonis 2). See sai soojavastuvtu eriti Venemaa jaSkandinaavia teadlaste konverentsilt Kablis Vasakult Eero Autio,hulgas, sest avas paljudele Juha Pentikinen Foto: Udo VeskeJoonis 2 Hetk 1989 aasta kaljutaide-neist vimaluse erialastek

26、sotsekontaktideks ja rah-vusvaheliseks koostks(Kaelas 1990).Jrgmisel aastal viisimeKarjala kaljutaideleiukoh-tades lbi vlikonverentsi“Eklips” (joonis 3), mis tip-nes pikesevarjutuse jlgi-misega Zalavrugas (Bedna-rik 1990). Selle tulemusenaJoonis 3. Abram Stoljar esinemas1990. aasta kaljutaidekonvere

27、ntsil“Eklips”. Foto: Erkki Suonio.tihenes suhtlus Vene tead-lastega, mis avas vima-237 lused korraldada ekspedit-sioone ka Koola poolsaaremuinastaide leiukohtades-se ja sealse plisrahva saa-mide juurde (joonis 4). Ve-nemaa suunal aitasid meietegevusele eriliselt kaasaakadeemik Abram Stoljar,Vladimir

28、 umkin ja Nade-da Lobanova.Elavnes kaljutaide pro-Joonis 4. Lovozero ekspeditsioonilkoolasaamlasi filmimas 1991. a. Foto: pageerimine kirjutiste jaVino Poikalainen.avalike esinemiste kaudu.Seda tehti nii vastloodudseltsis kui kaljujooniste trhmas, mis 1989. aastast alates kuu-lus AG EO asemel taasas

29、utatud astronoomiaseltsi Vega koos-seisu. hiselt otsustati hakata koguni looma muinasusundi muu-seumi, millekohane taotlus esitati ka Tallinna linnavalitsusele.Nusoleku ja suusnalise loa ruumide vljaehitamiseks, esmaltJaani seegi kirikusse (mida tol ajal kasutati laona), hiljem helevanalinna pningul

30、e, ka saime, kuid see unustati peagi alanudreformide tuhinas. Kiki tolleaegseid ettevtmisi toetasid mitmedTeaduste Akadeemia instituudid (eelkige AAI ja Geoloogia ins-tituut), Pllumajanduslikooli veterinaariateaduskond, Maaparan-dusprojekt ning paljud teised asutused ja organisatsioonid (Ernits,Poik

31、alainen 1990).Eesti taasiseseisvumise eel kujunes omamoodi missiooniks koos-t kultuurikeskusega Katariinan Kamari (Hankasalmi vald Soo-mes) nn rohujuure tasandil. Selle eesmrgiks oli aidata kaasa kul-tuurivahetusele ja sprussidemete slmimisele Eesti ja Soome koo-lide, seltside, huvi- ja kultuurirhma

32、de vahel. Osa kontaktidestarenes hiljem pikemaajaliseks suheteks mitmesugustes valdkon-dades. Nitena vime nimetada lenurme ja Joroineni, Vndra jaMuurla, Hankasalmi ja Hdemeeste valdade, Luua ja Kuru metsa-tehnikumi, Kotka Tehnikakrgkooli ja Eesti Pllumajanduslikoolitehnikateaduskonna ning muid sprus

33、sidemeid. Vlissuhtluse are-nemine viis 1990. aastal seltsi Leningradi (ndne Peterburi) ja1991. aastal Soome osakonna loomiseni (Ernits, Poikalainen 1994).Prast Eesti taasiseseisvumist sagenesid ekspeditsioonid,konverentsid, ekskursioonid, nitused jne, milles osalesid nii seltsi238 sise- kui ka vlisl

34、iikmed. Sise- ja vlistegevus pimuski sedavrd,et 1991. aastast alates on peaagu kik suuremad ettevtmised kor-raldatud juba rahvusvahelise liikmeskonnaga.Teadustegevusele aitas siis oluliselt kaasa Heikki Kirkineniinitsiatiivil ning Joensuu likooli ja Karjala Kultuuri Keskusefinantseerimisel hangitud

35、arvutikomplekt koos tarkvaraga, misvimaldas hakata dokumenteeritud muinastaidekujutisi salves-tama ja ttlema arvutis. Tekkisid kontaktid Gteborgi likooli,Troms likooli, Alta Muuseumi, Skandinaavia Muinastaideseltsi(Sllskap fr frhistorisk konst i Skandinavien), Austraalia Kalju-taide UurimiseAssotsia

36、tsiooni (Australian Rock Art Research Asso-ciation) ja ICOMOSi juurde loodud Kaljutaide Komiteega (Com-mittee on Rock Art).Alates 1993. aastast onkorraldatud rohkesti kalju-taideseminare: Kotkas,nisjrve ja Vrtsjrveres, Hmeenlinnas, Ro-vaniemis jm. Aset on leid-nud ka hisritused Peter-buri likooli, M

37、ateriaalseKultuuri Ajaloo Instituudija Ermitaai muinastaide-uurijatega (Ernits, Poika-lainen 1995).Samal ajal ttati vljaodav ja minimaalset tju-Joonis 5. nisjrve kaljutaidekata-loogi I osa presentatsioonil Eesti Loodus-uurijate Seltsis 1998. a. Foto: Lea Praks.du vajav, kuid suhteliselt tiuslik kalj

38、utaide dokumenteerimise jakameraaltde fotomeetriline metoodika. Selle aprobeerimistfinantseeris Eesti Teadusfond tagasihoidliku, kuid vga vajalikutoetusega (ETF grant 1618).1997. aastal lpetati vlitd nisjrvel, ttati vlja petro-glfide verbaalse ja parameetrilise kirjeldamise metoodikad ningasuti koos

39、tama kataloogi Vodla piirkonna kaljutaidest. Aasta hil-jem 432-lehekljeline kataloog ka ilmus (Poikalainen, Ernits 1998).Kuigi see hlmab vaid kolmandikku kaljutaide territooriumist,peetakse tehtut erialaringkondades suursaavutuseks (joonis 5).nisjrve kaljujooniste edasine kataloogimine on praegu sei

40、s-kunud, kuid t kahe jrgmise osaga jtkub niipea, kui leitakserahastaja. Teadust on jtkunud materjali analsi, artiklite aval-239 damise, konverentsidel osalemise ja nende korraldamisega. Seltsieestlastest liikmed on avaldanud le saja erialakirjutise.Muinastaide populariseerimisel on osutunud heaks va

41、hendiksekspeditsioonidel valminud koopiatest ja fotodest nituste korral-damine (joonis 6). Aktiivselt tegutses 1980. aastatel selles vallastekstiilikunstnik Eve Selisaar. Viimase kmne aasta jooksul on sedategevust juhtinud Loit Jekalda, kelle lul on lasunud ka nitusteja publikatsioonide kujundamine.

42、 Ulatuslikumad nitused onkorraldatud 1985., 1987. ja 2000. aastal Tartus, 1985., 1986., 1991.ja 1994. aastal Tallinnas, aastatel 19861987 Kotkas, 1987. aastalTurus, 1990. aastal Hmeenlinnas (Joutsenen 1990) ja Joensuus,1991. aastal Jyvskyls (Muinaiset 1991), 1993. aastal Oulus, 1994.aastal Peterburi

43、s, 1995. aastal Rovaniemis, 1998. aastal Tamperesja 1998. aastal Sagadis. Tal-linnasse Ajalooinstituudisaali 2000. aasta kevadelpaigaldatud psieksposit-sioon pakub terviklevaa-det soome-ugri alade kalju-taidest. Tunnustuseks meienitusetegevusele on kutseosalemiseks Ermitaa is2002. aasta kevadel ava-

44、taval temaatilisel muinas-taidenitusel “Inimene jaloom”.Joonis 6. Nituse pstitamine H-meenlinna lossis 1990. aastal. Foto: VinoPoikalainen.Viimaste aastate ette-vtmised pole oma arvuku-selt vrreldavad seltsialgusaastate omaga. Sa-mas on tegevus muutunudkorraprasemaks, sisalda-des igal aastal ht tutv

45、u-misreisi mnda Eesti maa-konda, ekspeditsiooni, ni-tust ja ettekannetega aas-takoosolekut. Kindla kava-Joonis 7. Peterburi osakonna muinas-ta olekski raske koosklas-tada tegevust meie hen-dusest vlja kasvanud Soo-taidenituse“Phjala labrindid”avamisel Eesti Meremuuseumis 1991.aastal. Foto: Udo Veske

46、.240 me Muinastaideseltsiga, mis asutati 1998. aastal. Kummagi ssar-organisatsiooni ritused on osavtuks vabad mlema liikmeskon-nale ja neid korraldatakse sageli hiselt. hisettevtmistest oneriti populaarsed talvised ppepevad Venemaa muuseumides sili-tatava muinastaidega tutvumiseks, mida korraldab me

47、ie seltsiPeterburi osakond (joonis 7).Suurenev hiskondlik ja teaduslik huvi muinastaide vastu ten-dab Eesti Muinastaideseltsi olulist rolli soome-ugri muinaskultuuritalletamisel, uurimisel ja populariseerimisel.KirjandusBednarik 1990. Rock art tour of the U.S.S.R. Rock Art Research 7: 2,lk 156.Ernits, E., Poi