Eesti keele maailmapildist meel, hing ja vaim

1、 doi:10.7592/MT2003.24.sutropEesti keele maailmapildist:meel, hing ja vaimUrmas SutropMaailmapildi all ei mista ma mingit filosoofilist terminit. Maail-mapilt on siin argimiste, mis vljendab meie vi meie esivanema-te arusaama maailmast, asjade ja nhtuste vahelistest seostest jne.Maailmapilt juhib ki

2、ge ldisemalt inimeste elu ja kitumist.Maailmapildis on lihtsamaid ja keerukamaid osi, selle vib jaga-da inimese tegevusvaldkondade jrgi osadeks. Maailmapilti kuulu-vad suhted teiste inimeste ja loodusega, siin- ja teispoolsus, maail-ma ruumilisus ja terviklikkus. Maailmapildi saab jagada ka asiseksj

3、a mentaalseks. Viimane ongi kige huvitavam, aga ka kige ras-kemini tabatav. Mentaalsesse maailmapilti kuuluvad niisugusedmisted nagu ise, hing, vaim, meel, jume ehk jumi, jumal jt.Rahva maailmapildi aluseks on rahvatarkus, mis struktureeribmaailma ja sellele vastavat maailmapilti. Rahvatarkus kasuta

4、neestikeelse vastena ingliskeelsetele terminitele folk model, folk theo-ry vi ka naive model, naive theory. Rahvatarkuse plvest plveedasiandmisel on kige olulisem keel. Muutuvad aga mlemad, niimaailmapilt kui ka keel. Jrgnevalt pan nidata, et keel mletabvana rahvatarkust ja sellele vastavat maailmap

5、ilti, ilma et keelekandjad, s.t meie, seda ise mrkaksimegi.Selles kirjutises analsin meie esivanemate mentaalse maail-mapildi olulisi misteid, nagu ise, hing, vaim ja meel.Taustaks vaat-len ka kreeka, semiidi ja germaani hingemisteid ja nende muutu-mist. Lisaks osutan vajadusele eristada edaspidi ke

6、elematerjalianalsil vrmjud ning tuua seejrel vlja meie esivanematementaalse maailmapildi kihistused. Muidu vime snkroonse kee-lematerjali analsi phjal teha valesid jreldusi.Eesti keele mentaalset maailmapilti on pdnud analsida Hal-dur im (1997), kelle jrgi seisab see kolmel vaalal hing, vaim jameel.

7、 Lauri Vahtre (1985) on vitnud, et soonimena kasutatakseikkagi sna hing. L. Vahtre arvates ei luba keelevaist sna vaimhingega samastada, nad ei ole snonmid, aga nende tpsem va-hekord on selgusetu. Ta esitab isegi ksimuse: Mida me selle sna-http:/haldjas.99folklore.ee/tagused/nr24/sutrop.pdf Urmas Su

8、tropga vaim ldse thistame; mis on vaim? Ning lisab, et siin peavadappi tulema keeleteadus ja keeleajalugu.Hing ja vaim moodustavad Haldur imu jrgi uuema kihistuse,meel aga kuulub mentaalse maailmapildi vanemasse kihti. H. imtuleb keelematerjali analsi phjal jreldusele, et eestlase hingpesitseb sdame

9、 piirkonnas, sest vljend kogu hingest thendabsama mis kogu sdamest; hing on raske vljendab sama mis sdaon raske ning hingevalu on samane sdamevaluga. Sellega tulebnustuda, sest hing oli nn hingushing ja thendas muiste hinga-mist. Hingame aga rinnaga ja tleme vahel praegugi, et hing onrinnus kinni. S

10、es-juues vtame midagi hinge alla, vaesel mehelpole midagi hinge taga. Hing oli igatahes midagi asist. Kui me eitaha millegi eest vastutada, siis tleme, et ei taha seda (pattu) omahinge peale vtta. Hing aga samastub lpuks inimesega, sest vaheltleme, et kusagil (nt toas) pole hingegi, s.t seal pole ke

11、dagi.Kus vaim pesitseb, sellele polegi nii lihtne vastata. Uku Masin-gu (19091985) arvates thendas sna vaim algul tuksumist, miselustab keha (Masing 1995: 92). Autori eluajal ja pikka aega vaidksikirjades levinud Salomo Heinrich Vestringi (16631749) sna-raamatus (Vestring 1998: 278) esitatud Waimoke

12、 mrgib pulssi (derPuls), mis on ju samuti veresoonte tuksumine, tuikamine (vrd katuiksoon). Sellest thendusest on konkretiseerunud ka niteks saa-mi vaibmo, vaimo, mis nd thendab sdant (sda aga tuksub).Uku Masing oletab, et vaim on mingis henduses seksuaalvallaga.Niteks kinnitab tdruk oma vanematele,

13、 kes teda noomivad poisi-ga magamise prast: Ta poiss ep ole htegi oma vaimu mu pealepuhunud (Masing 1995: 81). U. Masingu arvates oletati ht mehehinge asuvat naises. Kas ka vastupidi, seda tema kirjutistest ei sel-gu. Kuna aga mees ja naine moodustasid terviku, siis vaimu asumi-ne mehe teises pooles

14、 oleks pris usutav. Muistne hinge paralleel-nimetus vaim on soome keeles hakanudki thistama (abielu)naist(vrd soome vaimo) (vt Sutrop 1999).Seda, et vaim vib olla seotud seksuaalvallaga, kinnitab ka Os-kar Loorits (19001961): Ka kuupuhastus ja jrelsnnitus ehk pra-mised sisaldavad endas hinge, milleg

15、a seletubki nende hoolas ja et-tevaatlik ksitlemine - sugutamise all on meldud algselt elundeissisalduva hingeju edasiandmist (Loorits 1990: 10; esmatrkk il-mus 1932. aastal). Kahjuks ei ole teada, kuidas niisugust hinge (nii-suguseid hingi) vi hingejudu nimetati. Arvata vib, et siin oli siis-ki teg

16、emist vaimuga, kuna ka sugutamisega on seotud tuikaminewww.folklore.ee/tagused100 Urmas Sutropja tukslemine. Seda oletust toetavad gnostikud, kes samuti arvasidvaimu/hinge asuvat seksuaalvallas. 4. sajandil pKr tegutsenud kiri-kuisa Epiphaniuse teatel leidus gnostikute hulgas rmuslikke rh-mitusi, ke

17、s menstruaalverd ja spermat rituaalselt kogusid ning sidja jid, et neis leiduvat jumalikku vaimu vi hinge (psyche) kogudaja oma hingega hendada (vt Hasenfratz 1986: 7076). (Hinge javaimu kohta vt ka Tarmo Kulmar (1997; 1998),Oskar Loorits (1990:2729, 4955, 1998: 1318), Ivar Paulson (1997: 126146) ja

18、 LauriVahtre (1985).Meel asub peas, kus on ka meelekohad. Haldur im on mrki-nud, et meelekoht on sama koht, kuhu nitame srmega, kui taha-me osutada, et kellegi mtlemises midagi logiseb (im 1997: 267).Meel kajastab ieti juba vanemat, ununema kippuvat maailmapilti.H. imu arvates puudub tnapeva eesti k

19、eeles miste, mis vas-taks inglise snale mind. Muistne meel oma hajunud thenduste jaajaloolise taustaga vastaks sellele aga vga hsti. Kas meele kadu-mine vihjab tervikmaailmapildi lagunemisele, hmastumisele, sedaei julge ma siin vita.Samas ei ole hinge, vaimu ja meele vahekord ldsegi veel selge.Saksa

20、 keele mjul on nende thendused ja nendega seotud keelen-did oluliselt muutunud. Uku Masingu jrgi kuulutati rkamisajalhing naiselikuks ja vaim mehelikuks.Vaim vrrutati ties ulatusessaksa snaga Geist (Masing 1995: 80). Hing on seetttu enamastisaksa Seele, vahel harva ka Geist. U. Masingu arvates tehti

21、 saksasna Sinn vasteks meel, mis paljudel juhtudel sobiski. Saksa ees-kujul avardati meie meele mahtu veelgi, kujundati viis meelt, li-saks veel huumori- ja ilumeel, meeleinstinktid, meeleorganid jt (Ma-sing 1998: 360). Meie muistne ngemisvimus vi -vime sai saksasunnil ngemismeeleks (Masing 1998: 35

22、8).Kui tuletame meelde, et hing hakkas thistama neid, kel hingsees seega siis nii meest, naist kui ka looma, niteks pole siinhingegi ehk hingelistki , vaim aga hakkas thistama naishingi(vrd vaimud naissoost abitlised misas ja soome vaimo (abielu)-naine), siis neme, kui koomiline oli kuulutada saksa

23、eeskujul hingnaiselikuks ning vaim mehelikuks. Ilmselt peitub selles koomilisesvastuolus ka phjus, miks soome keeles ei saanud naissugu mrki-vat sna vaimo panna thistama “mehelikku” Geisti mistet. Niisaksa Seele kui ka Geisti soome vasteteks vivad olla henki, mieli jt(vrd saksa der heilige Geist (in

24、glise Holy Ghost) eesti ja soome vasteidpha vaim ja Pyh Henki).101Metagused 24 Urmas SutropKui tuleme meelemrkusele, siis thendab see, et tuleme tead-vusele ja meie meeled hakkavad jlle toimima. Ei saa kuidagi nusolla Haldur imu vitega, et meelemrkus thendas juba algulseisundit, kus meeled toimivad

25、(im 1997: 266). Nagu eespool jubanimetasin, on viis meelt hilised saksa keele eeskujul loodud mis-ted.Vib-olla aitab meelte thendust selgitada Jakob Hurda kogustprinev Paulus Paurmanni lesthendus (1889) Jhvist vljendimuis meelis kohta:Kui mni inimene miski asja perast rahuta on, ja sl juuresmnda ndr

26、ameelelist juttu rgib ehk tego teeb, siis llsse:“See inimene on muis meelis” (vt Peebo ja Peegel 1989: 31, nr 2).Jrgnevalt vaatlen lhidalt hingemisteid kreeklastel ja germaan-lastel he uuema sstemaatilise hingeksitluse (Seele) alusel. Hans-Peter Hasenfratz (1986) alustab oma analsi hantide ja mansid

27、ehingemistetest ning juab iraanlaste kaudu peagi kreeklaste juur-de. Tnu hulgale vanadele tekstidele saame kreeklaste puhul jlgi-da huvitavat hingemistete arengut ja muutumist.Kreeklaste vanemat teadaolevat hingemistete ajajrku nime-tatakse Homerose pshholoogiaks. Surma jrel lahkub psyche ini-mese k

28、ehast allilma Hadesesse. Psyche on elava inimese kujuline,aga kehatu nagu suits vi hingetmme (hingus). Allilmas on hinged(psychai) veretute varjudena, kellel ei ole mlestusi mdunust egaarusaamist hetkest. Selleks, et Odysseus nendega suhelda saaks,laseb ta neil verd juua (Odysseus 11, 152 jj, 225 jj

29、). Seega elustabveri kehatud hinged ja annab neile mlu.Ka elusal inimesel vib psyche kehast lahkuda, seda siis, kuiinimene on teadvuseta olekus, vi vahel ka une ajal. Seega polepsychel mingit pistmist normaalse eluga, kui inimene on rkvel, s.tteadvuse juures. Psyche oli irdhing (Exkursionsseele). rk

30、velolijaidjuhtis Homerose kaasaegsete arvates nende hing thymos, mis olihteaegu keha elustaja, ja teadvus, seega elus- ja minahing (Vital-ja Ichseele). Thymos asus inimese rinnas, tpsemini vahelihases(phren). Teadvust thistatigi selle sna mitmusliku vormiga phre-nes. Allilmas oli psyche ilma teadvus

31、eta (phrenes), sest ta lahkusvarjuna nii surnud kehast kui ka eluju kaotanud hingeorganitest.Elushinge thymose juurde kuulusid veel eristunud ved, nagu nos(mtlemine), mnos (tahe, iha, ka elujud) ning karda (sda, kusvisid asuda mtlemine, tahe, iha ja elu).www.folklore.ee/tagused102 Urmas SutropHiljem

32、, Platonil langevad irdhing psyche ning elus- ja minahingthymos koos oma vgedega kokku htseks surematuks hingeks psy-che, kus asub peale elus-, mina- ja irdhinge ka mberkehastushing(Reinkarnationsseele). Prast Platonit (tegelikult juba Platoni hilis-tes tekstides) hakkab htne hingemiste psyche lagun

33、ema. Home-rose surematu psyche kohale asuvad ns, logos ja pneuma ning su-reliku thymose (nos, mnos, karda) asemele psyche. Seega on psy-che ja nos/ns osad nd vahetunud:HingedHomeroselPlatonilprast Platonitsurematud:surematu:surelikud:psychens, logos, pneumapsychenospsychePlatoni-jrgsest hingemistest

34、 psyche on tuletatud ka niteks psh-holoogia kui hingeteaduse nimetus.Teisalt tuleb arvestada, et ka germaanlaste maailmapilt on vii-mastel aastatuhandetel kristliku kultuuri mjul oluliselt muutunud.Kui saksa keel (alamsaksa ja hiljem lemsaksa ning baltisaksamurded) on meie keelt ja meelt mjutanud al

35、ates 13. sajandist, siisgermaani mju ulatub ajas vga kaugele. Germaani keeltest, v.aislandi keelest, on praeguseks kadunud nende muistne *ferh- (vrdvanainglise feorh, anglosaksi ja vanalemsaksa ferah, kesklem-saksa verch, muinasphja fjr) thenduses elu, elamisprintsiip loo-madel ja inimestel, konkree

36、tne elu substants. See miste oli hin-gushinge-eelne ning ei thistanud hinge, mis elab prast keha sur-ma edasi. Selle hinge asukohaks oli arvatavasti vahelihas, rind visda. Seega oli *ferh- materiaalne, kehaga seotud hing ja see vas-tandus hingele, mida thistab saksa Seele (vrd vanainglise sawul,angl

37、osaksi seola, vanalemsaksa sla, kesklemsaksa sle ja mui-nasphja sl(a) (LaFarge 1991). Kristlike ettekujutuste mjul ha-kati niteks vanainglise keeles inimestest kneledes psyche/animapuhul kasutama sawul, loomade puhul kasutati nii sawul kui kafeorh/ferah. Hiljem ji sawul/seola/sla thistama ainult ini

38、mhin-ge, vrd niteks saksa Seele ja inglise soul.Vanainglise gast, anglosaksi gst, vana- ja kesklemsaksa geist(vrd saksa Geist) koos hingesnadega sawul/sle thistasid inimese103Metagused 24 Urmas Sutropsurematut osa.Vanainglise lif, anglosaksi lf, muinasphja lf , vana-ja kesklemsaksa lp (vrd saksa Leb

39、en ja inglise life) vljendasidinimese olekut siin- vi sealpoolses ilmas, s.t ka prast surma.Miste ja vastav sna lif/lp trjusidki germaani keeltest vlja *ferh-miste ja vastava snapere.Kui sawul/sle muutus kristluse mjul anima osaliseks vasteks,siis gast-/geist-snadest tehti ladina pneuma/spirituse mj

40、ul niihingamise kui ka jumala vaimu vaste. Seega anti sellele hingus-hinge omadusi. Kuid ega germaani keeltes hinge misted praegugiksheses vastavuses ole. Niteks inglise soul saksa vasteteks vi-vad olla nii Seele, Gefhl, Gemt kui ka Herz. Viimane vaste Herzsda osutab sdamele kui hinge vimalikule asu

41、paigale, aga hingvib olla samane ka tundega (Gefhl) vi vljendada sdant, hingeja meelt korraga (Gemt).Kui alam- ja lemsaksa keel alates 13. sajandist eesti keelt tu-gevalt mjutama hakkasid, tegid saksa pastorid hingushingest hingsaksa Seele (psyche/anima) vaste,vaimustaga saksaGeisti (pneuma/spiritus

42、) vaste. Seega sai vaim (tuikamis- ehk tuksumishing) hin-gushinge hing omadusi. Siit neme, kuivrd keerukad on maailma-pildi kihistuste seosed keelemlus. Me ei pea mitte vaatama ainultseda, kuidas saksa keel on meie muistse maailmapildi segaminikeeranud, vaid ka seda, kuidas kristlus on germaani maai

43、lmapiltiseganud. Germaanlastelt oleme palju omaks vtnud, kuid kik seepole olnud germaani, vaid tihti ainult germaanlaste vahendatudkristluse mju. Nagu juba ngime, vahetasid ka kreeka hingemis-ted oma thendusi.Siin peame veel arvestama, et kristlik terminoloogia, kus vas-tanduvad psyche/anima ja pneu

44、ma/spiritus (vastavalt saksa Seeleja Geist ning eesti hing ja vaim), on seatud kuidagiviisi vastavus-se vanatestamentliku israeliitide hingekontseptsiooniga. Hingenefe (elujud ja eluvim) asukoht on veri. Koos inimesega surebtema elujud. Kuni inimene elab, jb tema nefe muutumatuks.Seda tlgitakse siis

45、 psyche/anima/Seele/hing . Kuna savist val-mistatud golem on veretu monstrum, siis puudub tal ka hing nefe.Loomaverd ei tohi aga toiduks tarvitada, sest see sisaldab hinge nefeit.Sisemine hing, mis seotud mentaalse vallaga, kandis israeliiti-del nimetust rah. Ta vis elu jooksul muutuda, oli vga liik

46、uvning teda mrkiv sna thistas ka liikuvat hku, tuult. Ei olegiselge, kas rah oli inimese vi jumala oma. Seega osutas rah d-www.folklore.ee/tagused104 Urmas Sutropnaamilisele suhtele inimese ja jumala vahel. Esialgu oli inimeselainult ks rah, hiljem arvati neid olevat rohkem. Seda mistettlgitakse sii

47、s pneuma/spiritus/Geist/vaim (vt Hasenfratz 1986: 7681). Isegi nii pealiskaudsel vaatlemisel mrkame, et semiidi ja kree-ka-ladina hingemisted on vgagi erinevad.Kristlikus terminoloogias on saksa Geistil jrgmised thendu-sed: 1) hingehk, hingamine, hingus, hng, ka tuulehk, milleleVanas Testamendis vas

48、tab heebrea rah, kreeka pneuma ja ladinaspiritus, neist hingushinge thendustest on arenenud eluprintsiip;2) kehatud olendid, nagu vaimud ja deemonid, ka kurivaim ehkkurat, ning 3) teadvus, mtlemisvime (vrd kreeka logos, nous, la-dina animus).Saksa Seele on kristlikus traditsioonis palju ebamrasem. h

49、eltpoolt on see kll vasteks heebrea mistele nefe, vrd kreeka psyche(nii Homerose-aegne kui ka Platoni-jrgne), ladina anima. Seele onhelt poolt hingushing, mis on eluprintsiibiks kigile elavatele, agasellele vastab ka india tm (atman) ise, mis vib kll (kuid eipruugi) olla seotud saksa snaga atmen hin

50、gama. Samuti on Seelekikvimalike hingenhtuste ja nende nimetuste vasteks loodus-rahvaste ja muudes mittekristlikes kultuurides. Ka ladina snadeanima ja spiritus thendused on suuresti kattuvad. Kreeka prit-olu anima hingav , hingama on konkreetsem, seevastuladina spiritus hingus, hingehk, hng jne on

51、oma thenduseltabstraktsem.Oskar Loorits kirjutab, et liivi keeles on hinge vasteks jeng, misthendab hingamist, hingust (Atem, Hauch), igasuguse elava olevu-se hinge (Seele), surnu hinge, haldjat ja deemonit ning lpuks ldseigasugust leloomulikku vaimu vi olevust. Liivi jeng thistab siisnii hinge kui

52、ka vaimu, viimase thistamiseks on lti keelest laena-tud gara (vrd lti gars). O. Loorits tunnistab:- liivi keeles kiriku ja kes teab milliste muude asjaolude m-jul moodsaks jaldtarvitetavaks saand lti laensna gara vas-tab tielikult eesti vaim-sna thenduslikkele funktsioonele jatarvitamisrohkusele. Ag

53、a mis see“vaim”-sna siis Eestiski lp-pude lpuks muud on, kui tlkelaen saksa Geist-snast (liloo-muliku olevuse thenduses) vi vhemalt saksa keele mjulja jllegi just saksa pastorite ehk“vaimulikkude” kaudu! eestikeeles nii laiali levinenud (Loorits 1998 I: 16).105Metagused 24 Urmas SutropMentaalse maai

54、lmapildi vanimasse kihistusse, mida keel mletab,kuulub sna ise. Ise oli hing, mis arenes vlja kahest komponen-dist: inimest pidevalt saatnud varjust ja unengudest. Selline isesaatis inimest alati. Alles hilisemal abstraktsiooniastmel oli vima-lik nn hingushinge hinge kujunemine. Phjus on siin vga li

55、ht-ne. Hing lahkub kehast kahel viisil: lplikult vi ajutiselt. See, keson meie juurest ra linud, s.t surnu, ei hinga enam. Lovesse lan-genud amaan aga hingab, kuigi ka tema hing usutakse olevat ke-hast lahkunud. Meie muistsetel esivanematel tuli letada keeruli-ne vastuolu (kuigi hing on kehast lahkunud, inimene siiski hin-gab), enne