SISSEJUHATUS

1、PAGE PAGE 62 EESTI HAIGEKASSAEESTI GERONTOLOOGIA ja GERIAATRIA ASSOTSIATSIOON HOOLDUSRAVI OSUTAJATE HENDUS EESTI DEDE LIIT ENDUSHOOLDUSE OSUTAMISE NUDED 2007Abi vajavate inimeste sotsiaalhoolekande ja tervishoiu teema on seoses globaalse rahvastikuvananemisega saanud rmiselt aktuaalseks teemaks rahv

2、usvahelises mastaabis. Rahvastikuvananemisest tingitud probleemide lahendamine on vaieldamatult praegusaja Euroopa sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja sotsiaalt fundamentaalne valdkond.Euroopa tasandil on lbi viidud ning pooleli rohkelt teadusuuringuid, kus ptakse leida uusi lahendusi eakate toimetulek

3、u ja hoolduse parandamiseks (niteks EL 5. raamprogrammi projektid: PROCARE, OASIS, AD HOC, CARMA, IMPROVE, EUROFAMCARE, MEC, CARE KEYS, CARMEN).Eestis algasid eakate toimetulekut ksitlevad laiemad sstemaatilised uuringud 2000. aastal (Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuring 2000; EGGA), m

4、illele eelnes olulise sndmusena “Eesti vanuripoliitika aluste” heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt 1999.aaastal Eesti spetsialistid on osalenud ja osalevad mitmetes rahvusvahelistes eakate teemat ksitlevates programmides ja uuringutes. Nimetatud rahvusvaheline koost on viinud teadmistephisele lh

5、enemisele “Eesti Hooldusravivrgu Arengukava 2015” (Sotsiaalministeeium, 2004 b) koostamisel. “Eesti Hooldusravivrgu Arengukava 2015” valmis seoses Eesti haiglavrgu reformiga.Kesolev juhend toetub Eesti ja Euroopa Liidu regulatsioonidele ja sotsiaalhoolekande- ning tervishoiussteeme ksitlevatele uuri

6、ngutest ilmnenud parima praktika nidetele ning teooriatele. Samuti juhindutakse ”Eesti Hooldusravivrgu Arengukava 2015”-st ja sotsiaal- ning tervishoiuvaldkonda reguleerivatest igusaktidest.SISUKORDSissejuhatusMistedEakate olukord Eestis2.1.Rahvastiku vanuseline struktuur2.2.Rahvastiku prognoos2.3.E

7、akate hooldusvajaduse struktuurSeadused ja muud regulatsioonidTeenused hooldusvajadusega eakatele4.1. Prioriteedid eakate hoolduses meil ja mujal4.2.endusabi tervishoiuteenused4.3.Sotsiaalteenused4.4.Teenuste integreeritud osutamine4.4.1.Integreeritud hoolduse korraldamise phimtted4.5.Institutsionaa

8、lset teenust pakkuvad asutused hooldusravi/ hoolduse ssteemis5. Koostvormid teistes riikides6. Kvaliteedinuded endusabis 6.1. Kvaliteetne teenus Dokumentatsioon endusabi juhtimine Patsient endusabi osutamisel Professionaalne kvaliteet endusabi osutamisel6.5.1.Professionaalne kvaliteet I Personal 6.5

9、.2.Professionaalne kvaliteet II endusdokumentatsioon 6.6.Patsiendi seisundi ja vajaduste hindamine 6.6.1. Teenusele kvalifitseerumine 6.6.2. Esmatasandi hindamine 6.6.3. Geriaatriline hindamine 6.7.endusabi tervishoiuteenuse osutamise keskkonna kvaliteet 6.8. Riskid endusabi tervishoiuteenuse osutam

10、isel7. endushoolduse osutamise nuete tutvustamise ja raken-damise plaanLisad Lisa 1. Hospiitsiteenuse kirjeldus Lisa 2. Interdistsiplinaarsus endushoolduses. Interdistsiplinaarse meeskonna liikmed. Lisa 3. Dementsete endushooldus Lisa 4. Geriaatriline tervishoiu sotsiaalt Lisa 5. Integreeritud hoold

11、use rakendamine vimalusest Eestis (EGGA ja tgrupi seisukoht)SISSEJUHATUSMais 2000.a. kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks Rootsi ekspertide poolt koostatud“Haiglavrgu arengukava 2015.” (Estonian Hospital Master Plan Sotsiaalministeerium 2004 b), mis keskendus aktiivravivrgu mberkujundamisele, kui

12、d ngi ette ka hooldusravivrgu arendamise vajalikkuse. Selle arengukava kohaselt jb Eestisse aastaks 2015 kokku 13 aktiivravihaiglat, 2 aktiivravi voodit 1000 elaniku kohta ehk ca 3100 aktiivravi voodikohta, mis peavad tagama adekvaatse juurdepsu arstiabile. Aktiivravi efektiivsuse tstmise ja ressurs

13、side sstlikuma kasutamise eelduseks kogu tervishoiussteemis on hstitoimiv taastus- ja hooldusravivrk.“Eesti Hooldusravivrgu Arengukava 2004-2015” kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2004. aastal.Hooldusravivrgu lesandeks on pakkuda abi nendele patsientidele, kes ei vaja enam/veel aktiivravi, kui

14、d vajavad regulaarset endusabi ja pevaringset jlgimist. Hooldusravi patsiendid ei vaja kallist, krgtehnoloogilist ja spetsialiseeritud ravi, vaid ravi, endushoolduse ning hoolduse jtkamist teises keskkonnas, mis vimaldaks inim- ja materiaalsete ressursside kulusstlikku kasutamist ning htlasi tagaks

15、patsientide rahulolu teenustega ja vimalikult hea elukvaliteedi. heks oluliseks hooldusravi osutamise eesmrgiks on krooniliste haiguste genemiste ja tsistuste ennetamine ning seega aktiivravi osutamise vajaduse vhendamine.Philise osa hooldusravi patsientidest moodustavad eakad ja kroonilised haiged,

16、 kellel puudub perspektiiv oluliseks paranemiseks vi kelle paranemine vajab pikemaajalist endusabi. Paljud eakad vajavad hooldusravil viibimise ajal lisaks tervishoiuteenustele ka hoolekandeteenuseid, mistttu on vaja abi osutada integreeritult. Seetttu on juhendis ksitletud intergreeritud teenuse os

17、utamist ksikasjalikumalt.Hooldusravi sisaldab endushooldusteenuseid (sh. isikuabi ja funktsioone toetava taastusravi elemente), mille eesmrgiks on saavutada patsiendi parim vimalik toimetulek igapevase eluga. Hooldusravi sihiprasuse ja tulemuslikkuse eelduseks on hinnatud vajaduse alusel ravile suun

18、atud patsiendid.Eestis alustati hooldusravi statsionaarse teenuse osutamist alates 2001. aastast. Teenuse nimetus mruses ”Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” on statsionaarne hooldusravi. Ambulatoorset hoooldusravi on hetkel loetelus 3 liiki: koduendus-hooldusteenus, vhihaige kodune toetusr

19、avi ja geriaatriline hindamine. Koduendusteenuse osutamisega alustati 2003. aastast. Geriaatrilise hindamise teenus lisandus 2004. aastal. Hooldusravi osutajatel on vajadus tegevust koordineeriva ja reguleeriva juhendi jrele, mis htlasi vimaldaks hinnata hooldusravi kvaliteeti. Juhend on kigile hool

20、dusravi osutajatele praktikas rakendamiseks. Juhend on enam suunatud statsionaarse hooldusravi osutajatele, kuna koduenduse juhend on olemas. Samas on enamus kvaliteedinudeid rakendatavad ambulatoorse teenuse osutamiselKesolev juhend on valminud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni, Hoo

21、ldusravi Osutajate henduse, Eesti dede Liidu ja Eesti Haigekassa koosts.Tgrupi koosseis:Miia Sultsmann EGGA juhatuse liige, AS Rpina Haigla juhatuse esimees, projektijuhtJelena Leibur SA EELK Diakooniahaigla juhatajaMare Leppik SA PERH Keila Haigla lemdeLilia Leppsaar AS Luna-Eesti Haigla Hooldusrav

22、i keskuse juhatajaArge Lrm Eesti dede Liidu esindaja, kodude (FIE)Ave Kaljula Eesti dede Liidu esindaja, O Medendi, deLea Karik Eesti dede Liidu esindaja AS Ida - Tallinna Keskhaigla taas- tusravikeskuse de-koordinaator Aita Ktt Eesti dede Liidu esindaja, SA Prnu Haigla hooldusravi osa- konna vanemd

23、eKristina Oja SA Tartu likooli Kliinikum Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku hooldusravi osakonna juhatajaRegina Palatu Eesti dede Liidu esindaja, AS Ida Tallinna Keskhaigla hooldusravikeskuse endusabi kvaliteedi juhtMargit Seppik Eesti dede Liidu esindaja, SA Prnu Haigla lemde, hooldusravi koo

24、rdinaatorKersti Weiss O Kodude, deJuhend on koosklastatud jrgmiste henduste ja institutsioonidegaEesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon (EGGA)Eesti dede LiitEesti Perearstide SeltsEesti Tervishoiu Sotsiaalttajate Assotsiatsioon (ETSA)Juhendi koostamise kigus koostas tgrupp mruse ”Iseseisva

25、lt osutatavad endusabi tervishoiuteenused” muudatusettepaneku. Muudatusettepanek on lisaks laltoodud institutsioonidele koosklastatud Eesti Uroloogide Seltsiga.Juhendile on eksperthinnangu andnud Maarika Tisler (ETSA).Juhendi justumisel on soovitav kasutada hooldusravi teenuse asemel nimetust endush

26、ooldusteenus, mis muudab teenuse nime sisule lhedasemaks.Juhend on eakatele osutatavate teenuste kirjeldamisel patsiendi ja tervishoiuteenuste keskne.Juhendi eesmrgid on:1) Kirjeldada endushooldusteenuse kvaliteedikriteeriume ja kvaliteedi hindamist2) Kirjeldada (statsionaarsel) endushooldusteenusel

27、 osutatavaid teenuseid.3) Kirjeldada (statsionaarse) endushoolduse sisu ja osutamise tingimusi.4) Stestada endushooldusteenuse dokumentatsioon.5) Kirjeldada integreeritud teenuste osutamise vimalusi. MISTED Mistete aluseks on Hooldusravivrgu Arengukava 2015-s (Eesti Tervishoiuprojekt 2001) toodud mi

28、sted. Juhendi koostajad on pidanud vajalikuks tiendada osade mistete seletusi ja lisada aluseks olevas loetelus puuduvaid misteid.endushooldus e. hooldusravi teenus eesmrgiks on patsiendi vljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi silitamine ja vimalusel parandamine, stabiilses seisundis ha

29、igete pikaajaline ravi ja toetamine lbi endustegevuse, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse vi koduhooldusele suunamiseks ning surijate endusabi. endushooldus sisaldab peale tervishoiuteenuse ka hooldusteenust, mida osutatakse e juhendamisel. endushooldus on sihiprane, eesmrgile suunatud tegevus

30、, mille aluseks on endushooldusplaan. endushooldusteenust osutatakse: 1) geda haiguse jrgselt tekkinud vi svenenud funktsioonihirega haigetele (aktiivne endushooldus), 2) psiva funktsioonihirega haigetele, kes vajavad igapevaseid endushooldusteenuseid ja perioodilist arstiabi, ning 3) palliatiivset

31、ravi vajavatele haigetele. endushooldusteenusel osutatakse valdavalt endusabi ning vajadusel lisaks hoolekandeteenuseid. endushooldusteenus jaotatakse: statsionaarne endushooldusteenus enduskodu(praegu hooldusravi haigla) ja ambulatoorne endushooldusteenus pevane endushooldusteenus ja koduendus-hool

32、dusteenus. Aktiivravi tervishoiuteenused, mida osutatakse ebastabiilses seisundis haigetele ning haigetele, kes vajavad suure riskiastmega diagnostilisi vi raviprotseduure ja/vi kelle uurimine/ravimine ambulatoorselt ei ole vimalik .Aktiivravi tulemusel inimene valdavalt tervistub vi saavutab elule

33、ohutu stabiilse seisundiGeriaatriline aktiivravi aktiivravihaiglas osutatav teenus, mille lesandeks on multiprobleemsete eakate patsientide ravi ja taastusravi iseseisva toimetuleku parandamiseks ning edasiseks suunamiseks sobivale endushooldusteenusele vi hoolekandeteenusele. lesanneteks on eelkige

34、 seisundi kompleksne hindamine, uuringud, ravi, intensiivne rehabilitatsioon, endushooldus ning edaspidiste teenuste plaani koostamine ning patsiendi suunamine jrgmisesse etappiMuts ja juhtumikorraldamise algatamine. 2007. a. osutatakse aktiivravi sees. Statsionaarne endushooldusteenus statsionaaris

35、 pevaringselt osutatavad endushooldus teenused, mida osutatakse kroonilist haigust pdeva, geda haiguse paranemisperioodis oleva vi piiratud funktsionaalse vimekusega patsiendi raviks (arsti ettekirjutusel) ja/vi efektiivsemaks toimetulekuks, kui kodustes tingimustes toimetulek ei ole halvenenud terv

36、isliku seisundi tttu vimalik.Statsionaarse endushoolduse lesandeks on patsiendi eest hoolitsemine ja samal ajal tema suunamine ning petamine, et saavutada vimalikult kiiresti iseseisvus ja sltumatus teistest inimestest ja ette valmistada patsienti suunamiseks koju/hooldekodusse.Pevane endushoolduste

37、enus kroonilist haigust pdeva vi piiratud funktsionaalse vimekusega patsiendi raviks(arsti ettekirjutusel) ja/vi efektiivsemaks toimetulekuks osutatavad endushooldus teenused pevases endusabiksuses, kus patsient viibib pevasel ajal. Pevase endusabi patsiendid on oma funktsionaalselt seisundilt vimel

38、ised kodus elama, kuid vajavad peva jooksul endushooldust, rehabilitatsiooni ning hoolekandeteenuseid. Koduendus-hooldusteenus - teenuste kogum, mida osutatakse e ja/vi tema meeskonna poolt geda haiguse paranemisperioodis oleva, kroonilist haigust pdeva vi piiratud funktsionaalse vimekusega patsiend

39、i raviks (arsti ettekirjutusel) ja/vi efektiivsemaks toimetulekuks koduses keskkonnas vi koduse hospiitsteenusena. Funktsioone toetav taastusravi kompleksne tegevus, mille eesmrgiks on teatud organite /organssteemide funktsioonide (hingamine, liigese liikuvus, lihastoonus vms.) taastamine ja silitam

40、ine kroonilisi haigusi pdevatel patsientidel, kasutades taastusravi elemente vi funktsioone toetavaid protseduure (sh. liikumisravi, fsikalise ravi vtteid). Teenus sisaldab ka patsiendi ja pereliikmete petust hilistsistuste ennetamisest ja puude kompenseerimisest.Dementsete endushooldus dementsetele

41、 isikutele endushooldusteenuse osutamine erivljappega personali poolt spetsialiseeritud asutuses vi osakonnas , on endusabi eriliik. Osutatakse kodust, pevast, institutsionaalset endushooldust.Palliatiivne ravi/endushooldus terviklik aktiivne ravi/endushooldus patsientidele, kelle haiguse ei allu te

42、rvendavale ravile. Esmathtis on valu ja teiste smptomite kontroll, pshholoogiliste, sotsiaalsete ja eksistentsiaalsete probleemidega tegelemine. Eesmrgiks on patsiendi ja tema lhedaste parima vimaliku elukvaliteedi saavutamine antud olukorras. Paljud palliatiivse ravi/endushoolduse aspektid on raken

43、datavad ka varem haiguse kulu kestel ja henduses vhivastase raviga. Palliatiivne ravi/endushooldus: a. jaatab elu ja suhtub suremisse kui normaalsesse protsessi, b. ei pa surma saabumist kiirendada ega ka edasi lkata c. pakub kergendust valule ja teistele kannatusi phjustavatele smptomitele d. integ

44、reerib ravisse ja hooldusse pshholoogilised ja vaimsed aspektid e. pakub toetavat ssteemi patsientidele, aidates neil elada surmani nii aktiivselt kui vimalik f. pakub toetavat ssteemi lhedastele, aidates neil tulla toime lhedase inimese haiguse ajal ning leinaperioodilSurija endushooldus endushoold

45、usteenuste kogum, mille lesandeks on kindlustada surevale patsiendile inimvrne ja turvaline elu kuni vrika surmani. Teenuse osu- tamisel arvestatakse surija pshhosotsiaalseid, eksistentsiaalseid ja fsilisi vajadusi, vhendades vimaliku miinimumini vaevusi, luues turvalise ja toetava keskkonna elust l

46、ahkujale ja tema lhedastele. Osutatakse palliatiivse ravi/endushoolduse he osana.Hospiits iseseisev tervishoiuksus vi haigla koosseisus ttav osakond/palatid, mis osutab surijatele haigetele palliatiivset ja terminaalravi/endushooldust (vt.Lisa 1) vastavalt hospiitsifilosoofia phimtetele institutsion

47、aalse, pevase ja koduteenusena.Hooldusravikompleks funktsionaalne miste, mis kirjeldab hooldusvajadusega patsientidele/klientidele erinevate tervishoiu- ja hoolekandeteenuste pakkumiseks hinenud asutuste koostd ja omavahelisi seoseid (aktiivravihaiglaga seotud geriaatria osakonna sh interdistsiplina

48、arse hindamismeeskonna, enduskodu, pevase ja koduse endusabi keskuse ning teiste ravi- ja hoolekandeksuste ning spetsialistide vrgustik)Hooldekodu eakatele, vaimuhaigetele ja raskete vaimsete vi kehaliste puuetega isikutele elamiseks ja hooldamiseks loodud asutus, kus vajadusel osutatakse ambulatoor

49、seid tervishoiuteenuseid (perearst, perede, koduendusteenus jmt.)Hooldushaigla (rahvusvaheliselt kasutatakse enduskodu e. endushaigla) asutus, kus osutatakse endushooldusteenust e. hooldusraviteenustAvahooldus kliendi vajadustest lhtuv, koostl phinev paindlik ja sotsiaalselt kujunenud tervishoiu- ja

50、 hoolekandessteem, mis tagab kliendile vimaluse elada vimalikult kaua ja turvaliselt oma kodus.Avahooldusteenuste all meldakse erinevaid kliendile kodus ja kogukonnas osutatavaid tervishoiu-, hoolekande- ja tugiteenuseid. de - isik, kes on lpetanud endusala phikoolituse ldprogrammi ning kellele on v

51、astava maa seadusandliku organi poolt antud igus praktiseerida endusalal. endus e kutsealane tegevus, mille lesandeks on aidata inimest, nii tervet kui haiget, tema tervise kaitsmisel, taastamisel ja/vi parandamisel. Kui paranemine pole vimalik, siis olla inimesele toeks, aidata tal kohaneda oma hai

52、gusega ning kui surm on vltimatu, siis tagada, et see oleks inimvrne. endus lhtub enduses kehtivatest phimtetest ja vrtushinnangutest ning selle eesmrgiks on tervise edendamine ja silitamine, haiguste vltimine, tervise ja tvime taastamine ning kannatuste vltimine.enduslugu - endusdokument, mis koosn

53、eb ldandmete lehest, endusanamneesist, haige seisundi ja vajaduste hindamise lehest, jlgimislehest/ravilehest, endusplaanist, enduspevikust ja endusepikriisist, kindlustamaks patsientidele individuaalne ning otstarbekohane ravi ning endushooldus. .Esmatasandi hindamismeeskond - perearstist, est ja k

54、ohaliku omavalitsuse sotsiaalttajast koosnev meeskond, kes igapevat kigus hindab toimetulekuraskustega isikute tervisliku, funktsionaalse ja sotsiaalse seisundi phinitajaid ning hindab teenuse osutamise vajalikkust.Geriaatriline hinnang / kompleksne hinnang - multimorbiidse vi geriaatrilise patsiend

55、i tervisliku, funktsionaalse ja sotsiaalse seisundi hindamine interdistsiplinaarse meeskonna poolt, mille koosseisus on geriaatrilise svakoolitusega spetsialistid: arst-geriaater, (geriaatria)de, sotsiaalttaja, vajadusel ka tegevus- terapeut, liikumisterapeut ja teised spetsialistid. Eesmrgiks on ki

56、gi ravitavate/parandatavate seisundite diagnoosimine, teenuste vajaduse mratlemine, individuaalse tegevuskava koostamine, vajadusel ka teenusteni suunamine.Juhtumi korraldaja kesoleva dokumendi mistes on vastava ettevalmistusega ttaja, kelle tegevuse phisisuks on kliendile vajalike arsti-, endushool

57、duse - ja sotsiaalteenuste koordineerimine, et kindlustada kliendikeskne hoolduse jtkuvus ja efektiivsus. Juhtumi korraldaja vib olla esmatasandi meditsiinittaja vi kohaliku omavalitsuse sotsiaalttaja/ttaja, interdistsiplinaarse hindamismeeskonna liige, institutsionaalse tervishoiu- vi hooldusasutus

58、e ttaja. Juhtumi korraldamine - kesoleva dokumendi mistes on funktsionaalse hindamise alusel endushooldusteenuse ja sotsiaalhoolekande planeerimine, pika- ja lhiajaliste eesmrkide formuleerimine ning prioriteetsete teenuste vajaduse ja ajakava hindamine. Arsti-, endus- ja sotsiaalteenuste koordineer

59、imine, et kindlustada hoolduse jtkuvus ja efektiivsus. Patsiendile osutatavate teenuste ja patsiendi seisundi regulaarse hindamise korraldamine.Hooldusde erialase ettevalmistusega kutsetunnistusega ttaja, kes aitab ksikisikut, peret vi muid rhmi nende igapevases elus, silitades ja edendades nende te

60、rvist ning abistades toimetulekul. Tunneb kikide endusprotseduuride teostamistehnikat, et olla valmis koostks ega. e juhendamisel osutab hooldusendusabi. Hooldaja - kutsealase ettevalmistusega ttaja, kes on omandanud tks vajalikud teadmised ja oskused tkohal kliendi/patsiendi hooldamiseks, juhendami